Kuli lugu
rahvalik
Kätte jóudnud ilus suvi,
laivalt lópnud viimne viin
Kurvalt kóndis meie Kuli,
südames tal armupiin
Pikal merereisu ajal
senjuriitast unistas,
kes kord Argentiina rajal
tema kirgi rahuldas
Oh küll need haavad
pea paranevad
ja löövad uued,
mis valusamad
Oh küll need haavad
pea paranevad
ja löövad uued,
mis hullemad
Kui laev sadamasse jóudis,
täitus Kuli unistus,
kohe neiuranda sóudis,
nautis neiu armastust
Suudeldi ja kallistati
Argentiina neiuga,
juues jänu kustutati
vahutava veiniga
Oh küll need haavad...
Vaivalt oli möödas nädal,
kurb on jälle Kuli meel,
tunnev, et tal tervis räbal,
hullemaks võib minna veel
Kuli tekil paadi varjus
mótles asja järele,
miski tal kui hinges karjus,
kui laev sóitis merele
Oh küll need haavad...
Kolm meest ketikambri tótvad
kannatliku rahuga,
taskust pritsid välja vótvad,
mida täitvad rohuga
Üks kautand südant Jakupstatis
kohvimaja eidele,
teine oli rahad jätnud
Onululu leedile
Oh küll need haavad...
Mälestus sust kaua - kaua
jääb mu meelde püsima,
millal lahkud sa küll minust,
ei tea arstki ütelda
Jumalaga senjuriita,
jumalaga kena neid,
jumalaga Argentiina,
ei teid änam näha vói
Oh küll need haavad...