viis: rahvalik
|
|
| Me laev väljub koidikul, jätma sind pean,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| sind iga päev meenutan, seda sa tea,
|
| kuid ees meid ootamas on tundmatud veed.
|
| Ehk küll on meid laeva peal vaid seitse meest,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| ei tardu me veri, kui vahutab meri,
|
| sest ees meid ootvad tundmatud veed.
|
|
|
| Seal saladust peidavad põnevad maad,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| neid rikkusi uneski näha ei saa,
|
| seal, kus ootamas meid tundmatud veed.
|
| Ehk küll öised linnad on rõemusid täis,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| ei või jääda me sinna, meil tuleb taas minna,
|
| kus ees meid ootvad tundmatud veed.
|
|
|
| Kui seilame merel, meil laulud on suul,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| ja palun su huulteni kannaks neid tuul,
|
| kus ees meid ootamas on kodused veed.
|
| Ehk küll meie vahel on mered ja maad,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| ma mõtlen su peale ja kõigele heale
|
| kui ees meid ootvad kodused veed.
|
|
|
| Me laev väljub koidikul, jätma sind pean,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| sind iga päev meenutan, seda sa tea,
|
| kuid ees meid ootamas on tundmatud veed.
|
| Ehk küll rinnas iha ja igatsus keeb,
|
| head ööd, kallis neid, mu neid nüüd head ööd,
|
| tean laev kiirelt lendab ja peagi sind emban,
|
| kui ees meid ootvad kodused veed.
|
| 
|