Margareta
rahvalik
Margareta mahe lahe,
aastat seitsmeteistmene,
oma iluduse läbi
õnnetust tõi meestele.
Margareta on kui tuike vaga,
ei ta iial aja mehi taga,
ei ta mängi armutulega,
millest õnnetust võiks juhtuda.
Ühel kenal kenal suvepidul
Margaretat tundma sai
noormes Juku, kelle meelde
tema kuju jäädvalt jäi.
Margareta ...
Margareta iludusest
Juku hing sai nõiutud,
aga tema armutunded
ei saand iial vastatud.
Margareta ...
Juku kurvastab ja leinab,
Juku norgus peaga käib.
Juku on kui päris haige,
sest ta hing kui kadund näib.
Margareta ...
Aga viimaks ometigi
Juku lootus täide läks.
Õnn tal viimaks ometigi
Margaretalt musu tõi.
Margareta pole enam vaga,
sest ta süda ihkas armu taga.
Ainult nalja pärast mängis ta
Juku tundmuste ja armuga.