rahvalik
|
|
| Ma märtsikuus läen merele,
|
| must maha jäeb mu pruudike.
|
|
|
| Sest meri on mio elukoht,
|
| mio rõõm ja lootus, hädäoht
|
|
|
| Kus kohas jõlusam on viel
|
| kui suisel ajal mere piäl.
|
|
|
| Kui laev läeb kärmelt edäsi
|
| ja päike paistab soojasti.
|
|
|
| Siis mere laened hõlpsaste
|
| mio laeva kandvad rannalõ.
|
|
|
| Kui vaiksed, vagurad nemad on,
|
| siis merimehel ia õnn.
|
|
|
| Kui ilm läeb vahest tormilõ,
|
| tuul tõstab purjud kõrgõlõ.
|
|
|
| Ei julgust siiski kaota miä,
|
| ei rõhu südänt murõga.
|
|
|
| Kus inimesel loodud surm,
|
| äi seält tedä ärä peästä hirm.
|
|
|
| Ei maa piäl põlõ tienistust,
|
| mis ärä piästäks surma suust.
|
| 
|