viis: Mait Seger
|
|
| Kohvik on kulunud klaver on vait
|
| moosekant enam ei paitagi teist
|
| jutud on kulunud mehed on vait
|
| mäletan täpselt ma igaüht meist
|
|
|
| Mõnikord tuldud sai hing oli ilusam
|
| seinale tõmmati vallatu rist
|
| tüdrukud käisid ja mõni kes ilusam
|
| tänaseks küllap ka surnudki vist
|
|
|
| Üks kinkis süütuse nime ei mäleta
|
| meeles vaid laua peal pidutses hiir
|
| kas oli tore kes seda nüüd mäletab
|
| õnnelik tund või oli see piin
|
|
|
| Miskit on on miskit mis iial ei parane
|
| enam ei kohta ma kedagi meist
|
| õnnelik tund ei ainsana vanane
|
| mäletan täpselt ma igaüht meist
|
|
|
| Õnnelik tund elukellas vaid kord on
|
| ütleb see kiri plaadipeal siin
|
| õnnelik tund ainult tund aega on
|
| ülejäänd õnnetud tulevad siis
|
| 
|