viis: Mait Seger
|
|
| Sündides taas võtan vastu su nime
|
| sellega määratud saab minu leib
|
| sellega kutsud mind kui meil on ime
|
| kui meil on pulmad ja kui meil on lein
|
|
|
| See saab siis servadeks mustril mu ajas
|
| olles mu kõrval sa seletad mind
|
| tulen su kaudu ja elan su majas
|
| peeglist end otsides leian sealt sind
|
|
|
| On see siis patt et vahet ei teegi
|
| olles sa ise sind tilgatuks joon
|
| su hääled mu huultel on paelund mu meeli
|
| olen me mõlemi re-inkarnatsioon
|
| 
|