viis: Evert Taube
|
|
| Ei mõista olla meremees kui kuiv on kurk ja jalg.
|
| Ta siis on üksnes sõiduvees kui pind tal kõigub all.
|
| Et tuttav tunne püsiks sees, läeb kerest alla tal,
|
| kõik mis on kangem kaevuveest -
|
| šartröös ja rumm,
|
| šampanjalurr,
|
| katkeb õllest püksikumm.
|
|
|
| Laev homme lahkub sadamast, käib pidu koiduni.
|
| Meil täna viimast päeva veel on meri põlvini.
|
| Me joome kõrtsi kummuli ja vahet me ei tee,
|
| kas imbub juuksejuurteni -
|
| šartröös ja rumm,
|
| šampanjalurr,
|
| katkeb õllest püksikumm.
|
|
|
| Las nutab nurgas linalakk, kel armu jagasin.
|
| Ei too meid pehkind laevavrakk eal siia tagasi.
|
| Mu seitsmel hindu tüdrukul ja naisel Katmandus,
|
| on ammu valmis varutud -
|
| šartröös ja rumm,
|
| šampanjalurr,
|
| katkeb õllest püksikumm.
|
|
|
| Ma taskupõhjas veeretan oma viimset veeringut
|
| ja õnnist päeva teretan kui emban reelingut.
|
| Kõik mis ma sisse ajasin läeb kaladele roaks,
|
| läeb merevette tagasi -
|
| šartröös ja rumm,
|
| šampanjalurr,
|
| jälle štramm on püksikumm.
|
| 
|