rahvalik
|
|
| Elas korra Tartus vana juut,
|
| juut see oli vaga ja ka truu,
|
| tema armas naene
|
| tihti üksipäene
|
| palus taevataadilt õnnistust.
|
| Eide palv ei läinud kaduma
|
| taevataat see võttis õnnista,
|
| kinkis juudil tütre
|
| nimeks pandi Riiva
|
| kõik olid Riivast vaimustud.
|
| Kõik laulsid: "Riivake,
|
| Sa mulle musike.
|
| Sa oled ilusam kui õrnem õis.
|
| Su silmad ilusad, Su juuksed kenemad..."
|
| ja Tartus laulis Riivast iga mees.
|
|
|
| Riivakene sirgus suuremaks
|
| juba talle meeldis Klempner Max
|
| Riiva teadis seda
|
| Max nii armas kena,
|
| teda kõigest hingest armastab.
|
| Aga armuaeg oli üirike
|
| Max see kinkis oma südame
|
| rikkal juudi tütrel,
|
| ilusal Rebeccal
|
| ja siis tegid pulmad toredad.
|
| Kõik laulsid ...
|
|
|
| Nõnda sai siis Riivast eludaam
|
| huvi talle pakkus kinodraam
|
| Sääl kaffe "Novitzky" kus sai lõbu tihti
|
| Bürgerumsel, "Werner", "Automaat"
|
| Kurvalt lõppes Riiva eludraam
|
| Tartu linna kuulus lõbudaam
|
| Emajõe laened
|
| võtsid vastu vaese,
|
| juudi tütre Riiva korjuse.
|
| Kõik laulsid ...
|
| 
|