viis: rahvalik
|
|
| Vaid sõlmed ja trossid ja tuhm silmapiir
|
| ja kuskil seal vahel su lurisev piip.
|
| Su tee algab ahtrist ja lõpeb kus tääv
|
| sa iga päev ühte ja sama vaid näed.
|
|
|
| Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
|
| Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
|
| Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
|
| nende auks kes on merel me võtame nüüd.
|
|
|
| Kord olid sa uljas ja lootusi täis
|
| ja kaugetest maadest su pea ringi käis.
|
| Nüüd näed, et su palgaks on pehkinud vrakk
|
| ning teistele kanda jääb kübar ja frakk.
|
|
|
| Su ainsamaks aardeks on mälestus hell
|
| kui trahterist ära sind viis laevakell.
|
| Jäi uksele saatma sind neiukene noor,
|
| kes lubas, et ootab sind aasta või pool.
|
|
|
| Su nägu on parkund kui ranitsa nahk
|
| ja hammastest märkan ma suus ainult kaht.
|
| Kuid silmades tuli, mis kadedaks teeb
|
| kui rändab su pilk üle ääretu vee.
|
| 
|